„Kes on vastu, kes on erapooletu?”

Hübriidkoosolekutel on muutunud tavaliseks küsimus: „Kes on vastu? Kes jääb erapooletuks? Ülejäänud on poolt.” Selline protseduur võib sobiva põhikirja ja korrektse protokollimise korral anda õigusliku otsuse, kuid see on halb lähtekoht usaldusväärsele digitaalsele asjaajamisele. Eriti siis, kui osa inimesi on ruumis, osa ekraanil, mõni osaleb volitusega ning hääleõigus või häälte kaal ei ole kõigil sama.

Sellise hääletusvormi puhul ei loeta kokku kõiki hääli, vaid eeldatakse vaikiva enamuse toetust. Hääletussedeleid enamasti ei jagata ning seetõttu ei saa kontrollida sedelite arvu ja kehtivust ega poolt-, vastu- ja erapooletute häälte tegelikku jaotust. Puudub ka võimalus muuta sedel teadlikult kehtetuks või väljendada oma tahet viisil, mida etteantud vastusevariandid ei kajasta.

Hübriidkoosolekute mugavustsoonis kujunenud praktika on muutnud hääletamise sõna otseses mõttes hääletuks protsessiks.

Probleem ei ole üksnes selles, kas tulemus saadi õigesti kokku. Hiljem peab olema võimalik üheselt mõista, kellel oli hääleõigus, kes osales, millist otsuse sõnastust hääletati, milline häälteenamuse nõue kehtis ning kuidas lõpptulemus kujunes. Praegu koondatakse see teadmine sageli käsitsi osalejate nimekirjast, videosillast, e-kirjadest, volikirjadest ja protokollija märkmetest.

Siin avaneb võimalus kasutada Eesti digiriigi taristut senisest terviklikumalt. Ühine, turvaline ja paindlik hääletusteenus võiks aidata korteriühistutel, mittetulundusühingutel, äriühingutel ja teistel otsustuskogudel nii hääli koguda kui ka otsuseid vormistada. See vähendaks hübriidkoosolekutel häälte, volituste ja kvoorumi käsitsi arvestamist ning lihtsustaks tulemuste protokollimist ja registritele esitamist.

Me ei pea alustama nullist

Eesti ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID võimaldavad tugevat isikutuvastust ning digiallkirja. Digiallkiri seob allkirjastaja, allkirjastamise aja ja dokumendi viisil, mis võimaldab hilisemaid muudatusi tuvastada. E-äriregister kasutab samu vahendeid avalduste ja aruannete allkirjastamiseks.

Olemasolev digiallkirja- ja identiteeditaristu ei lahenda iseenesest kõiki elektroonilise hääletamise turvalisuse, salajasuse ja kontrollitavuse küsimusi. See annab aga tugeva lähtekoha, sest osalejate tuvastamise ja usaldamise süsteemi ei tule rajada nullist. Sellele alusele saaks arendada ühise otsustusteenuse organisatsioonidele, mille liikmed, osanikud või esindajad on registriandmete ja digitaalse identiteedi kaudu usaldusväärselt seostatavad.

Mida hääletusteenus tegema peaks?

  1. Fikseerima hääleõiguslike isikute ringi. Hääletuse avamisel luuakse ajatempliga nimekiri liikmetest, osanikest, häälte kaaludest, esindusõigustest ja võimalikest piirangutest. Hilisem registrimuudatus ei kirjuta tagasiulatuvalt ümber juba toimunud hääletust.
  2. Siduma hääletuse täpse otsuse eelnõuga. Osaleja peab nägema sama päevakorrapunkti, otsuse sõnastust ja lisadokumente, mille kohta tema hääl talletatakse.
  3. Toetama erinevaid osalemisviise ühes süsteemis. Füüsiliselt kohal olev ja videosilla kaudu osalev inimene kasutavad sama digitaalset sedelit. Nii ei teki kahte paralleelset häälte kogumise ja kokkulugemise protsessi.
  4. Rakendama organisatsiooni tegelikke reegleid. Kvoorum, liht- või kvalifitseeritud häälteenamus, häälte kaal, volitused, huvide konflikt ja hääletusest kõrvalejäämine peavad olema kontrollitavad reeglid, mitte protokollija hilisem arvutus.
  5. Võimaldama nii avalikku kui ka salajast hääletust. Avaliku hääletuse puhul võib protokoll sisaldada isikustatud hääli. Salajase hääletuse korral peab süsteem tõendama hääleõigust ja ühekordset osalemist, kuid eraldama isiku tema valikust.
  6. Võimaldama ajaliselt paindlikku hääletamist. Kui seadus ja ühingu põhikiri seda lubavad, ei pea iga otsus sündima reaalajas koosolekul. Hääletusele võib määrata tunni, päeva või pikema perioodi, mille jooksul saavad osalejad end tugevalt autentides hääletada neile sobival ajal. See vähendab koosolekuga kaasnevat ajalist survet, kuid säilitab kontrollitava otsustusprotsessi.
  7. Koostama masinloetava protokolli. Tulemusega koos säilitatakse otsuse versioon, osalemise alus, kvoorum, häälte jaotus, välistatud hääled, ajatemplid ja kasutatud süsteemi versioon.
  8. Edastama registrile ainult vajaliku. Kui otsus põhjustab registrikande, saab kontrollitud andmetest moodustada avalduse ja protokolli väljavõtte, mille pädevad isikud kinnitavad ning saadavad e-äriregistrile. Tavapärane juhtum võiks liikuda poolautomaatselt; erandid jäävad inimese kontrollida.

Tugev autentimine on algus

Digitaalne tuvastamine võimaldab kindlaks teha, kes hääletusel osales, kuid sellest üksi ei piisa. Hääletaja peab saama olla kindel, et talle esitati õige küsimus, tema hääl jõudis muutmata kujul kohale ja seda arvestati täpselt ühe korra. Salajase hääletuse puhul peab olema tagatud ka see, et antud valikut ei saa hiljem konkreetse inimesega siduda.

Teenuse usaldusväärsus peab seetõttu olema kontrollitav, mitte pelgalt eeldatav. Süsteem vajab sõltumatut turvaauditit, usaldusväärset tegevuslogi, selgelt eraldatud vastutusrolle, varukoopiaid ja plaani tehniliste katkestuste puhuks. Salajase hääletuse korral tuleb hääletaja isik ja tema valik teineteisest tegelikult eraldada, mitte üksnes kasutaja eest peita. Mida kaalukam otsus, seda tugevamad peavad olema kaitse- ja kontrollimeetmed.

Läbimõeldud peab olema ka andmete edasine kasutamine. Registrile esitatud protokoll võib saada avalikuks dokumendiks, mistõttu tuleb sinna kanda ainult vajalik teave. Isikuandmed, arutelude sisu ja salajased hääled peavad jääma välja. Kui register ei vaja täielikku protokolli, võiks süsteem koostada automaatselt avaldamiseks sobiva väljavõtte.

Digiriigi järgmine tase ei ole veel üks allkirjastatud konteiner, vaid kontrollitav otsustusprotsess identiteedist registrikandeni.

Me ei pea kopeerima Riigikogu valimiste e-hääletust

Riiklike valimiste internetihääletusel on põhiseaduslikust salajasusest, hääle vabadusest ja universaalsest kontrollitavusest tulenevad eritingimused. Eraõigusliku ühingu eelarve kinnitamine, juhatuse valimine ja põhikirja muutmine ei ole üks ja sama riskiklass. Ühine teenus peab pakkuma erinevaid hääletusprofiile ning rakendama konkreetse organisatsioonivormi seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid.

Hea lähtekoht oleks alustada avalikest või isikustatud hääletustest, kus tulemus ja osalejate nimekiri on niigi protokolli osa. Salajased isikuvalimised tuleks lisada alles pärast sõltumatut hindamist ja läbipaistvat tehnilist spetsifikatsiooni.

Registri jaoks võiks tulemus olla andmestik, mitte käsitsi koostatud dokumendi fail

E-äriregister võimaldab juba koostada eeltäidetud otsuseid, koosoleku- ja hääletusprotokolle. See näitab, et menetlust saab standardiseerida. Järgmine samm oleks võtta vastu struktureeritud otsustuspakett: organisatsiooni identifikaator, otsuse tekst, pädev organ, hääleõiguslike isikute fikseeritud ring, kvoorumi arvutus, tulemus ning nõutud digiallkirjad.

Register ei peaks pimesi kinnitama iga tehniliselt korrektset tulemust. Automaatne kontroll saab tuvastada vormilised vastuolud ja täita korduvad väljad; õigusliku sisuga erandid võib suunata menetlejale. Eesmärk ei ole inimesi otsustusest eemaldada, vaid lõpetada sama info korduv ümberkirjutamine ühest süsteemist teise.

Avalik taristu ja sõltumatus

Hääletusteenuse usaldusväärsus ei tohiks sõltuda ühe eraettevõtte kinnisest lahendusest ega ärimudelist. Teenuse reeglid, andmevormingud ja turvanõuded peaksid olema avalikud, auditeeritavad ja teenusepakkujast sõltumatud. Eraettevõtted võivad arendusse panustada, kuid otsustusprotsessi usalduskiht peab jääma avalikult juhitud taristu osaks.

Eesti digiriigi eduloo üheks aluseks on riikliku ID-süsteemi järjepidev arendamine. Sama taristut võiks laiendada uute lisandväärtust pakkuvate kihtidega, mis tõhustavad olemasolevaid protsesse ning aitavad taastada hääletamise kui demokraatliku otsustusvahendi sisulist väärtust.

Kus alustada?

Piloot võiks hõlmata vabatahtlikult liitunud korteriühistuid, mittetulundusühinguid ja väikese osanike arvuga osaühinguid. Esimeses etapis piisaks koosoleku kutse, hääleõiguse fikseerimise, isikustatud digisedeli, automaatse kvoorumi- ja häälte arvutuse ning standardse protokolli loomisest. Registriliides võiks alguses koostada kontrollimiseks eeltäidetud avalduse, mitte teha automaatset kannet.

Eesti digiriigi tugevus ei seisne üksnes selles, et saame ennast veebis tuvastada või dokumendile digiallkirja anda. Järgmine tase on protsess, kus identiteet, õigus osaleda, tahteavaldus, otsuse kujunemine ja selle ametlik talletamine moodustavad kontrollitava terviku. Ühingute hääletamise protsessi võimendamine on selleks väga praktiline koht.

Lähtekohad